Eesti riiki ähvardab kuni 330 miljoni euro suurune trahv metsade üleraie tõttu. Kliimaminister Yoko Alender püüab vastutust veeretada Ukraina sõjale, kuid faktid räägivad teist keelt: üleraie probleem ulatub aastate taha ja selle lahendamisega on venitatud liiga kaua. Metsade üleraiumine ja ministeeriumi tegevusetus seab ohtu nii meie looduse kui ka rahvusvahelised kliimaeesmärgid. On viimane aeg tegutseda, enne kui kahju muutub pöördumatuks.
ERR-is avaldatud artikkel (Metsanduse kasvuhoonegaaside puudujääk on seni arvatust suurem | Majandus | ERR) toob päevavalgele Eesti metsanduspoliitikas valitseva kriisi, kus aastatel 2021-2025 toimunud metsade üleraie sunnib Eestit ostma kasvuhoonegaaside heiteühikuid hinnanguliselt kuni 330 miljoni euro väärtuses. Artikkel kirjeldab, kuidas metsade liigraie tõttu on Eesti sattunud rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmisel raskustesse. Kliimaminister Yoko Alender väidab artiklis, et suur kasvuhoonegaaside puudujääk metsanduse ja maakasutuse sektoris tuleneb Ukraina sõjast, mis on väidetavalt suurendanud survet metsade raieks. Kuid faktid räägivad hoopis teist keelt. Raiemahud hakkasid tõusma juba 2011. aastal ja saavutasid praegusega sarnased mahud 2015. aastal – seitse aastat enne sõja puhkemist. Statistika kinnitab, et metsade üleraie on pikaajaline probleem, mis sai alguse ammu enne Ukraina konflikti. Venemaa ja Valgevene puidu kadumine turult ei ole raiet oluliselt suurendanud ning Alenderi katse seostada kliimaeesmärkide mittetäitmist sõjaga on eksitav.
Avalik arutelu üleraie teemal algas juba 2016. aastal, kui kerkis esile tselluloositehase rajamise plaan Tartusse. Juba siis oli selge, et Eesti metsad ei suuda pikaajaliselt taluda planeeritud ulatuses raieid. Sellegipoolest jätkati raietega samas mahus. Kliimaminister Yoko Alender, varasem riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, oli üleraie probleemiga kindlasti kursis juba aastaid tagasi, kuid nüüd püüab ta vastutust sõja kaela veeretada.
Veelgi skandaalsem on ministeeriumi teadlik vaikus kliimaeesmärkide mittetäitmise osas. Keskkonnaministeerium oli aastaid teadlik, et Eestis raiutakse rohkem, kui metsad suudavad taastuda, kuid ei astutud vajalikke samme raiete vähendamiseks. Hoolimata korduvatest tõenditest vastupidise kohta ei teinud ministeerium olulisi jõupingutusi, et metsanduses ja arengukavades valitsenud valed prognoosid ja arvutused üle vaadata ja arengukavade siht õigeks seada. Tekkinud on usalduskriis ministeeriumi teadaannete suhtes, mis toob päevavalgele ka küsimuse poliitilisest vastutusest. Lisaks tänasele kliimaministrile Yoko Alenderile peab ka endine kliimaminister ja praegune peaminister Krister Michal vastama küsimustele, miks ei pööratud metsamajanduse probleemidele varem tähelepanu ja miks ei täidetud seatud eesmärke. Trahv heidab varju nii varasematele kui ka praegustele otsustajatele. Potentsiaalse trahvisumma suurus on võrreldav RMK aastakäibega!
Trahvi vältimiseks või vähendamiseks on siiski veel võimalusi. Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgase sõnul on puudu ca 4,8 miljonit tonni kasvuhoonegaaside heiteühikuid, mis vastab umbes kolmandikule tänasest aastaset metsaraie mahust. Juba järgmisel aastal tuleb leida võimalusi raie mahu oluliseks vähendamiseks. Pikaajaliselt peab metsaraie maht olema madalam, ühtlasem ja kooskõlas looduskeskkonna vajadustega, et tagada stabiilne sisend metsatööstusele ning täita kliimaeesmärke ka edaspidistel perioodidel.
Kliimaminister Alenderi katsed õigustada tehtud vigu Ukraina sõjaga on läbi kukkunud ja avalikkusele valetamine ei lahenda üleraie probleemi. Eestil on veel võimalus ära hoida 300 miljoni suurune trahv ning vältida tuleviku karistusi - selleks tuleb raiemahud kiiresti vähendada jätkusuutlikule tasemele. Üleraie ei tule ühiskonnale ega loodusele tasuta!
