Riigikogu Katuserahadest

Alljärgnev mõtisklus on vastuseks Mart Helme ja Raimond Kaljulaidi kirjutistele Riigikogu poolt jagatavatest katuserahadest. Mõlemad poliitikut on esitanud küsimusi, millele ma käesoleva mõtisklusega üritan vastata. :

Mart Helme: katuseraha on nimetatud korruptiivseks ja hämaraks. Olen sellisele hinnangule kategooriliselt vastu!

Kaljulaid: ma ei saa aru, mis katuserahades nii jubedat on

Mart Helme rääkis oma kõnes: "katuseraha on üldse ainus viis ja võimalus, kuidas opositsioon saab riigieelarvelist raha meile sobival moel suunata.
Mina näiteks suunasin 5000 eurot ühe lasteaia pisiremondiks. See lasteaed ei asu üldse minu valimisringkonnas. Selle lasteaia direktor käis lihtsalt minu juures kurtmas, et kohalik võim ei ole neile pikka aega raha eraldanud. Kui mina selle 5000 eurot nüüd sinna suunan, siis mida ma valesti teen?"

Ja Raimond Kaljulaid küsib:  "milline võiks olla alternatiiv, sest nii või teisiti aetaks riigieelarvest välja vahendeid erinevate projektide ja asutuste toetuseks"

Kõrgesti austatud poliitikud on esitanud küsimused ja need vajavad vastust. Et vastata, peab alustuseks veelkord lahti rääkima Riigikogu rolli. Eesti riigi korraldus, mida kirjeldab ka meie põhiseadus, põhineb võimude lahususe põhimõttel. Mis siis lühidalt tähendab, et Riigikogu roll on mõjutada riigi arengut seadusloomega, valitsuse roll on tegutseda vastavalt seadustele ja kohtu roll on vaadata, et kõik riigis toimuks vastavalt riigikogu poolt kinnitatud seadustele. Mis on juhtunud riigikogu katuserahaga - katuse parandamiseks raha jagamisega võtab riigikogu liige endale rolli, mida tal ei tohiks olla. Ta hakkab tegelema täitevvõimu otsustega ja viib sellega tasakaalust välja kogu riigijuhtimissüsteemi. Miks see halb on? Riigi, nii riigikogu kui valitsuse, ülesanne on tagada kõigi võrdne kohtlemine ja luua selleks eeldused. On tehtud suur hulk tööd võrdse kohtlemise saavutamiseks: riigihangete kord ja kõikvõimalikud fondid ja sihtasutused, mis peaksid tagama võrdse ja mõistliku rahajagamise. Riigikogu katuseraha süsteemiga võtavad riigikogu liikmed fondide ja otsuseid tegeva komisjonide rolli isiklikult enda kanda. Ei mingit konkurssi - vaid ainuisikuline otsus. Ei mingit kontrolli oma sõpradele/tuttavatele/sugulastele raha jagamise üle. Käib mees mööda külasid ja otsustab, kellele anda raha ja kellele mitte. Üritamatagi tegelda suure pildiga. Üritamatagi mõista, mis on ühiskonnas valesti, et mingi külakooli katus vajab aastaid parandamist ja kedagi pole see siiani huvitanud.

Vastus Raimond Kaljulaidile ongi, et otsitud rahastuse alternatiiviks ongi kõiksugu riigi poolt juba ammu valmisehitatud struktuurid rahade taotlemiseks. Raha jagatakse valesti? Raha taotlemine on keeruline? Ikka on lihtsalt Helme käest pappi küsida, kui projekte kirjutada. Aga see just peabki olema riigikogu liikme kohustus - võidelda selle eest, et raha jagamist muuta lihtsamaks ja õiglasemaks. Ise Raha jagamise alustamine olemasolevate fondide asemel ei ole lahendus vaid pigem rikub seda süsteemi veelgi. 

Vastus Mart Helmele, et mida ta peaks tegema selle remontimata lasteaiaga: Rääkima ja suhtlema lasteaia direktoriga ja vallavalitsusega. Mõistma, mis on süsteemis valesti, et ei leita raha remondiks. Mõtlema selle peale, kus on süsteemis viga ja tooma välja kuidas seda süsteemi parandada. Kui põhjuseks on lihtsalt vallavalitsuse rumalus - looma otsedemokraatlikud mehhanismid vallavalitsuse mõjutamiseks ja kasutades oma riigikogulase autoriteeti rahva abil sundida volikogu otsuseid tegema. Teha valitsusele järelpärimine, et palju riigis veel selliseid katkiseid lasteaiakatuseid on ja otsida lahendust kõigile neile. Või kui ühel momendil tundub, et see kõik ei aita - et kas praegu enam ei jõua, või et ongi riigi seisukohalt ebamõistlik selle lasteaia remont – kasutada oma südant ja leida see 5000 EUR oma rahakotist või/ja kutsuda kaasa ka teisi annetama selle õnnetu lasteaia toetuseks. Jah, see kõik on oluliselt keerulisem kui niisama lihtsalt 5000 Eurot anda. Aga kui seda ülal räägitut kõike hästi ja südamega teha - paraneb sellest kõigest palju rohkem kui ühe lasteaia katus. 

Kui me siiski leiame, et riigikogu liikmete rahajagamine on õiglasem ja võimude lahusus on oma aja ära elanud. Siis ehk võikski riigikogu töö välja näha sellisena, et nad üheskoos võtaks riigikassast vastavalt hääletustulemustele raha välja - avaksid oma leti Toompea platsil ja hakkaks seal küsijatele raha jagama. No nii riigikogu liikme oma õiglase sisetunde järgi. Nii võiks asendada sisuliselt kõik riigi valitsemise struktuurid - pensioniametist kultuurkapitalini. Ja raha jagamiseks jääks ka rohkem.

Jõudu ja mõistmist poliitikutele, et mõista paremini enda rolli ja võimalusi riigi paremaks tegemisel.