Parlamendierakonnatud kohalikel valimistel

Kohalikud valimised on möödas ja ajalehtedes ülepäeviti artiklid ja spekulatsioonid uute erakondade tekkimise üle. Aga kas meil on poliitikuid, kellel on juba olemas rahva toetus ja kes pole ennast sidunud ühegi parlamendierakonnaga? See postitus proovibki selles selgust saada. Kes on need kohalike valimiste parteitud staarid? Kas neil jõude ühendades oleks võimalik tuua muutusi erakonnamaastikule ja teha arvestav tulemus ka riigikogu valmistel?

Koostatud edetabelis on toodud kõik kohalikel valimistel oma ringkonnas üle 500 hääle saanud kandidaadid, keda ei olnud ühegi parlamendierakonna nimekirjas (ka need kes parteitutena kandideerisid parteide nimekirjades). Lisatud on ka need erakonnaliikmed, kes kandideerisid oma koduerakonna vastu, samuti ka parlamendiväliste erakondade liikmed.

1. EDGAR SAVISAAR - 3611 häält. "Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn". Savisaare isikust ja tema valimistulemusest on räägitud nii palju, et raske on siinkohal midagi lisada.

2. ROMEK KOSENKRANIUS - 2149 häält. Valimisliit Pärnu Ühendab. Pärnakatel on traditsioon, mille lõi Toomas Kivimägi - tuleb anda palju hääli erakondadest sõltumatule kandidaadile. Traditsioon jätkus ka pärast seda, kui Kivimägi ise ürituse "reetis" ja Reformierakonnaga liitus. Endale mantlipärijaks määras ta ise Romek Kosenkraniuse, kes loodud traditsiooni igati töös hoiab. Ja nii jätkab Kosenkranius Pärnu linnapea kohal ka pärast viimaseid valimisi. 

3. KATRI RAIK - 1490 häält. "Valimisliit Meie Narva". Suurim üllatus selles nimekirjas minu jaoks. Mida teab peavoolu meedia jälgija sellest mis toimub Narvas? Ja kuidas saab pea täielikult Vene linnas teha arvestatava tulemuse valimisliit, kelle neljast esinumbrist on kolm Eesti ja üks Leedu nimega? Sisekaitseakadeemia juhil Raigil on selgelt olemas Narvas suur toetus ja selle pinnal annab kindlasti ka edasi minna.

4. URMAS SUKLES - 1207 häält. "Haapsalu ja Ridala valimisliit "HARI"". Enne valimist pani Reformierakond ta valiku ette, kas Haapsalu või Reform. Sukles valis Haapsalu, tegi kindla valiku ja jätkab Haapsalu linnapeana.

5. ALLAIN KARUSE - 1089 häält. kandideeris Valgas Keskerakonna nimekirjas. Laiemale üldsusele mitte just üle liia tuntud Lõuna-Eesti ärimees. Mees kes kartma ei löö ja sekkub ka siis kui pärast peksa saab. Tema ei luba, tema teeb - see oli ta valimisplakat. Tänuks võimas tulemus piirilinnas Valgas.

6. ANDRES LAISK - 1075 häält. "Saue valimisliit "Koostöö - Meie vald" Tallinnale lähemale, aga taas pigem kohalikke kuulsusi. Parim tulemus väljaspool linnu. Saue vallavanem on valijate hinnangul juhtimisega hästi hakkama saanud ja tegi tugeva tulemuse ka seekord ja jätkab endiselt, nüüd veel suurema, Saue valla juhina. Ja seda oma koduerakonna IRL-i vastu kandideerides.

7. ALEKSEI TUROVSKI - 1061 häält Sotsiaaldemokraatliku erakonna ridades Haabesrstis. See pole Turovskil esimene kord Sotside nimekirjas kandideerida. Võib-olla teda sõltumata kandidaadina presenteerida on ehk juba hilja? Aga erakonna liikmeks ta astunud pole ja rahvas armastab rahuliku jutuga loomaaiameest.

8. ENE ERGMA - 1058 häält. Tartu "Eesti Reformierakonna" nimekirjas. Kui väljendada end astroloogiliselt - siis on Ergma näol tegu juba poliitika langeva tähega. Olles olnud pikka aega Eesti paraadvõimuheriarhia teisel positsioonil - ei ole tema suur häälte saak üllatus.  IRL-st välja astununa nüüd siis Reformierakonna ridades.

9. MADIS KALLAS - 1053 häält. Saaremaa Vallas "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna" nimekirjas. Kuressaare linnapeana sai endine kümnevõistleja taas mandaadi oma positsioonil jätkata ja omab Internetist vaadates nüüd topelt rohkem tiitleid: Kuressaare Linnapea ja Saaremaa Valla Vallavanem üheaegselt.

10. JUKU-KALLE RAID - 937 häält. "Vaba Tallinna Kodanik Valimisliit" nimekirjas kesklinnas. Tuntud vabatmees, kes oma trikitamise juures suutnud täita ka riigikogu pinki. Tegi Vabadest Tallinna kodanikest parima tulemuse.

11. TANEL TEIN - 854 häält. "Valimisliit Tartu Eest" Teine endine tippsortlane nimekirjas. Kui Madis Kallas teeb häid tulemusi erakonna nimekirjas olemata erakonna liige, siis kuulus Tartu korvpallur tegutseb Tartus oma koduerakonna Reformierakond vastu. Vaatamata heale tulemusele pole praegune reklaamiärimees Reformierakonna tipus sellist viha suutnud teenida nagu Sukles ja jätkab ka pärast valimisi erakonna liikmena.

12. AIVAR RIISALU - 824 häält. "Erakond Isamaa ja Res Publica Liit" Tartus. Ei peaks selles nimekirjas küll tegelikult olema, kuna valimiste ajal oli veel erakonna liige, kust pärast valimisi välja astus. Praegune seotus oma vana kodu Keskerakonnaga ei anna ka suurt julgust, et teda uue erakonna kontekstis tõsiseltvõetava tegijana arvesse võiks võtta.

13. URMAS SÕÕRUMAA - 734 häält. "Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn" Kesklinnas. Vaatamata täielikuks läbikukkumiseks peetud valimistulemusele suutis ta ikkagi end siia edetabelisse murda. Olümpiakomitee juht, kellel on raha mida panustada ja endiselt ka üksjagu toetajaid. Võib-olla kunagi hiljem ja paremas seltskonnas..?

14. EDUARD ODINETS - 700 häält. "Sotsiaaldemokraatlik Erakonna" nimekirjas Kohtla-Järvel. Mees, kes on olnud Sotsiaaldemokraatliku erakonna kantselei juhtaja, aga 2009 aastal erakonnast lahkunud, omab endiselt endise koduerakonnaga häid suhteid ja tegi Kohtla-Järvel tubli tulemuse. Juba kolmas Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas kandideerinud esinumber, kes erakonda ise ei kuulu.

15. ZÜLEYXA IZMAILOVA - 662 häält. "Erakond Eestimaa Rohelised". Komeedina eesti seltskonnastaari staatusesse lennanud uus Rohelise Erakonna juht. Tugev tähelepanu enne valimisi ei aidanud siiski saada ka selles nimekirjas paremat kui 15-ndat koht, millest ei piisanud, et Rohelisi mudast kõrgemale tõsta. Aga oli siiski piisav linnaametniku töö saamiseks.

16. VLADIMIR EVVE - 601 häält. Kohtla-Järve "Eesti Keskerakonna nimekirjas". Mees kelle kohta ei leia Internetist palju muud, et tegemist Kohtla-Järve linnavolikogu liikmega ja aselinnapeaga. Keskerakonnaga juba pikaajalises registreerimata suhtes.

17. OLGA IVANOVA -  569 häält. "Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn". Ivanova, kes Savisaarega flirtimise eest erakonnast välja visati, paigutas ennast kindlasse kohta Savisaare selja taha. Selg ei olnud siiski piisavalt lai ja peamiselt Savisaare ootamatult madala valimisaagi tõttu jäi Ivanova nüüd täiesti tuulte kätte.

18. RIINA IVANOVA - 594 häält. "Eesti Keskerakonna" nimekiri Kohtla-Järvel.

19. JELENA PAHHOMOVA - 511 häält. "Eesti Keskerakonna" nimekiri Narvas.

Viimased kaks meie nimekirjas on Internetis halvasti kajastatud. Volikogu liikmed on nad mitte esimest korda. Riina Ivanova on korra rongi alla jäänud, Jelena Pahhomova korra korruptsioonikahtlustuse saanud.  Muud infot nagu väga ei leiagi. Mõlemad pikalt Keskerakonna nimekirjades, aga erakonna liikmeks pole astunud.

20. OLEG KULTAJEV - 511 häält. "Savisaare valimisliit Sillamäel". Amatöör filmirežissöör Sillamäelt, kes võidupühal surematute polgu liikumist organiseeris ja ehk peamiselt Savisaare nimega endale hea tulemuse kindlustas.

Milliseid järeldusi me sellest numbrite jadast teha saame:

Kokku 20 peale 21274 häält, mis on 3,7% potentsiaalsetest häältest riigikogu valimistel. Tegelik tulemus suuremate valimispiirkondade tõttu ilmselt oluliseks paremaks osutuks ja valimiskünnis oleks ületatud. Muidugi sellises koosseisus erakonna nimekiri oleks mõeldamatu - mõtleme siis variante, mis sellest mustrist võiks välja kooruda.

Vene erakond Savisaarega eesotsas. Nagu tulemused räägivad - ei ole praegu palju kohalikus poliitikas osalevaid populaarseid vene nimesid, kes poleks parlamendierakondadega seotud. Kes on - on need samad, kes juba ka seekord Savisaarega kaasa läksid. Keskerakonna nimekirja parteitud kandidaadid ilmselt hoiavad parema meelega kinni kindlast valikust Keskerakonnas. Et Savisaare erakonnaks jääb selgelt jõudu väheks - ainus variant oleks saavutada Keskerakonna pooldumine ja nimekiri ikkagi selle põhiselt kokku panna. Ilmselt Sõõrumaa on ka aru saanud, et panustas valele hobusele.

Spekuleerimine Roheliste teemadel ja võimalus nende valimiseduks järgmistel valimistel - selle annab eelolev nimekiri üsna hävitava vastuse. Vaid erakonna juht suutis saavutada arvestatava häältesaagi. Kusagilt on vaja suuremat seltskonda, keda inimesed saaksid usaldada. Väikese sammu eesmärgile lähemale annaks kindlasti see kui eesti tegelik "esi roheline" Aleksei Durovski sotsidelt "ära varastada".

Sotsiaaldemokraadite nimekirjas kandideerinud Durovski, Kallas ja Odinets tunduvad olevat piisavalt paigas. Kahel viimasel on vaja erakonda ja erakonnal on vaja Durovskit. Ilma suuremate sisetülideta vaevalt ka sellest luuavarrest pauku tuleb.

Seega sellest nimekirjast ainsa reaalsena tunduva tulemusena on võimalik ühe uue Paremerakonna nimekiri. Kosenkranius Kivimäe järgijana võiks ju kalduda paremale, Raik on endine IRL-i liige, Sukles reformierakonnast välja visatud, Karuse on ettevõtja, Laisk IRL-i liige, Ergma seal IRL-i ja Reformi vahel pendeldamas, Juku-Kalle IRL nimekirjas kandideerinud, Tein Reformierakonnast, Sõõrumaa ka ikkagi ju peamiselt ärimees. Selline nimekiri oleks üsna võimas, kui suuta kõik nad ühise idee taha ja ühisesse nimekirja koguda. Puhas Matemaatika ütleb, et kohalike valimiste tulemusena vaid 1,8% häältest. Aga kui vaadata laiemalt - Kandidaatide valimisliitude häälte summana jääb viiest protsendist napilt puudu ja samas oleks kaetud vaid väike osa Eesti pinnast. Otsides kandidaate ka väljastpoolt ja ühisjõuna kampaaniat tehes oleks päris kindlasti sellise liidu tulemus, ka siis kui mõned sellest nimekirjast kaasa ei tuleks, vähemalt 15%.

Spekuleerime edasi: Mida selline erakond muudaks Eesti poliitikas. Päris kindlasti võtaks selline uus nimekiri hääli paremerakondadelt. IRL kukuks allapoole valimiskünnist ja kaoks Eesti poliitikast. Vabaerakond kaotaks uue jõu imago ja vajuks veelgi suuremalt kui IRL. Reform kaotaks hääli ja valimisvõidu medalid võiks juba ette Keskerakonna kaela riputada. Aga mis kõige olulisem - tekkiks võimalus, et Eesti valitsus saaks endale lisaks mõned liikmed, kes pole kasvanud erakonna tagatubade inkubaatorites, vaid kellel on juba kokkupuude päris eluga linna või valla eesotsas. Loodetavasti tõmblemist valitsuses jääks vähemaks ja mõistust lisanduks.

Lõpetuseks vaatame korra ajas tagasi ja küsime, et mis sai nendest, kes olid eelmistel kohalikel valimistel erakonnatud staarid. Kuidas neil läinud on - ja milliseid muutusi nad tõid eesti poliitika maailmasse?

2013 aasta valimiste parlamendierakonnatute esikümme (samad eelpool nimetatud kriteeriumid):

Rainer Vakra 4237 - Kandideeris Sotside nimekirjas ja hiljem liitus Sotsiaaldemokraatidega. Täna: Riigikogu liige

Toomas Kivimägi 3338 - Astus enne Riigikogu valimisi Reformierakonda. Täna: Riigikogu liige

Yoko Alender 1991 - Kandideeris IRL-i nimekirjas. Hiljem astus Reformierakonda. Täna: Riigikogu liige

Martin Helme 1596 - EKRE ületas riigikogu valimistel valimiskünnise. Täna: Riigikogu liige

Vladimir Evve 1346 - Pole erakonda astunud ja on tänaseks kaotanud üle poole oma toetusest

Erki Savisaar 1273 - Jah ka tema ei olnud veel 2014 Keskerakonna liige. Nüüd on. Täna: Riigikogu liige

Hardo Aasmäe 1099 - Hukkus traagiliselt

Juku-Kalle Raid 1085 - tegi sel valimistel 150 häält nõrgema tulemuse. Aga võib öelda, et täna suures pildis endiselt sama koha peal, kus neli aastat tagasi.

Georgi Bõstrov 1038 - Endine Maardu linnapea Vasakerakonnast. Süda seiskus ja meie hulgast lahkunud

Mart Helme 1027 - Täna: Riigikogu liige

Kui võtta aluseks eelmiste valimiste nimekirja võib öelda, et esikümnest kuus on leidnud endale koha riigikogus ja parlamendierakonnas. Eks näe kuidas seekord..

Tallinna Sadam ehk miks müüa piima andvat lehma

Tallinna Sadama müük tekitab küsimusi. Milleks peaks valitsus müüma riigieelarvesse pidevat tulu toovat ettevõtet ja vähendama sellega oma sissetulekuid? Proovimegi siis läbi analüüsida kõik võimalused - kaasaarvatud need, mida meie ministrid tegelikuks põhjenduseks toonud.

Keskerakonna opositsiooni aastatel hakkasid kõik juba ära harjuma, et nende kõiki lubadusi ja kõiki seisukohti ei saa väga tõsiselt võtta. Pigem oli tegemist pideva koalitsiooniga vastanduse otsimisega. Keskerakonna valitsusse saades on õnneks enamus lubatud rumalusi ka üle parda visatud. Siiski oli Keskerakonnal ka mõned tugevad poliitilised seisukohad, mida üheselt populismiks liigitada ei saa. Üheks neist oli astmeline tulumaks, mis nüüd siis ka väga kummalises kastmes realiseeriti. Teine sarnane kinnisidee oli riigi infrastruktuuri teenuste hoidmine riigi omanduses. Mäletame Raudtee tagasi ostmist, vastuseisu Eesti Energia müügile jne. Et tegu polnud vaid Edgar Savisaare idee ja põikpäisusega, näitas veel paari aasta tagune selge ja ühine Keskerakonna seisukoht Omniva mahamüümise suhtes. Nüüd aga, Tallinna Sadama puhul, on Keskerakond muutnud positsiooni ja valmis osa sadamast müüki panema. Põhjendused selleks on üsna arusaamatud.

Tsiteerime (laused võetud äripäeva artiklist (http://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/16/roheline-tuli-tallinna-sadam-laheb-borsile):

„Tallinna Sadama börsile viimise eesmärk on suurendada ettevõtte väärtust ja luua investeerimisvõimalusi Eesti inimesele ja pensionifondidele,“ rõhutas peaminister Jüri Ratas.

„Mida rohkem on aktsionäre, seda enam motiveerib see ettevõtet veelgi suuremale läbipaistvusele ja efektiivsusele ning kokkuvõttes kasvab ettevõtte väärtus,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. „Tallinna Sadam on edukas firma ja osaluse müük annab Eesti inimestele võimaluse sellest osa saada,“ lisas ta.

Simson tõi veel välja, et Tallinna Sadama IPO tõstab ettevõtte tuntust, võimaldab senisest suuremas mahus pensioniraha koduturule investeerida, aktiviseerib börsil kauplemist ning kasvatab Eesti mainet eduka investeerimiskeskkonnana. Tallinna Sadama aktsiate avalik noteerimine on kokku lepitud valitsuse koalitsioonilepingus.

Palju väga kahtlase väärtusega väiteid: Aktsionäride rohkus suurendab ettevõtte efektiivsust? Väidetest jääb tunne, et IPO-st osavõtt on vaid Eesti Investoritele ja pensionifondidele ja see samal ajal tõstab Eesti mainet eduka investeerimiskeskkonnana? Lisaks räägitakse juhtimise läbipaistvamaks muutmisest tänu börsi reeglitele. Kuulge - olete ministrid või ei? Kui on vaja läbipaistvust - andke korraldus Tallinna Sadama juhtidele avalik aruandlus teha - sarnaselt börsiga. Selleks ei pea ju omatigi börsi liikmeks hakkama, et sadama aruandlus korda saada.

Kokkuvõttes võib üsna kindlalt öelda et tegelik põhjus, miks osa Sadamast maha soovitakse müüa, jäi valitsusel päris kindlasti välja ütlemata. Mis meilgi muud üle jääb, kui ise mõistatada. Õnneks on võimalike motiivide arv niivõrd piiratud, et võime lubada endale need ükshaaval kõik läbi analüüsida. Kui sadama müügiga ühel lihtsal eestlasel elus vaevalt kokku puutuda tuleb - olen asja selgitamiseks kasutanud kõigile arusaadavat lehma müümist.

No alustame. Esimene võimalus, miks piima andvat lehma müüakse - et enam ei viitsi. Et keegi teine äkki saaks paremini hakkama ning väsinud sellest hommikusest varasest lüpsist ja sõnnikuveost. Selle võimaluse saab kindlalt välistada. Kui müüa lehmast vaid kolmandik - siis jääb ta ikkagi sinu lauta ja kohustustest ei pääse. Sõnnik (korruptsioon) jääb samuti ikka sulle omale koristada.

Peamine põhjus, milleks müüakse osa lehma, on lootus et kellegi teise rahaga suurendades lehma udaraid ja ostes juurde kvaliteetset rohumaad - saavutatakse võit nii endale kui ka ostjale. Suurenenud piimasaak jagatakse vana ja uue omaniku vahel. Tallina Sadama kohta on aga valitsus selgelt teada andnud, et müügist tulnud raha läheb valitsuse reservi ja lisa investeeringuid Tallinna Sadam ei vaja. Nii et sellegi variandi saame julgelt maha tõmmata.

Järgmisena tuleb pähe "mustlase müük". Ehk proovitakse vananev piima andev lehm (Kaupade vähenemine, tunnel vähendab reisijaid jne.) noore pähe kiirelt rahaks teha. Muidugi tekkib sel juhul küsimus, et kindlam oleks ju maha müüa kogu lehm? Põhjus miks ainult osa müüa võib olla, et kui müüa lehmast vaid tagumine pool, ei pööra ostja kogu lehma tervise vastu piisavalt tähelepanu. Terve lehma müümisel on risk, et keegi lehma suus lagunevaid hambaid märkab, hoopis suurem. Ja tänases infoühiskonnas teisele laadale sõitmine enam ei aita. Teooria kinnituseks on ka vihje võimalike ostjate suunas. Meie pensionifondihaldurite senise tootluse kõrval võib selline aeglaselt odavnev aktsia, muude rumalate otsuste kõrval, suisa positiivsena paista. Ehk see variant on tõenäoline..

Järgmine: Et asi ongi päriselt nii nagu seda soovitakse näidata - kingitusena rahvale. Antakse kolmandik lehmast inimestele, et nad selle abil piima saaks ja viimaks ometi kõhud täis. Ideaalses maailmas oleks tegu ilusa žestiga. Karmis rahamaailmas kingitus küll võetakse hea meelega vastu, aga ilmselt nende poolt kellel on parim info selle kohta, et see on kingitus. Enamus jookseks seotud isikute ja võib-olla ka rahvusvaheliste ärihaide kätte. Reaalse võimalusena saab arvestada, et koalitsiooni poliitikutel on mingi otsene või kaudne isiklik huvi sadama müügist kasu saamiseks. Ehk - siseinfo kasutamine + poliitiline korruptsioon. Võimalik...

Kui eelmised vandenõuteooria laadsed võimalused kõrvale jätta - jääb veel üks. Lehm on vaja osaliselt vaja maha müüa, kuna raha on kangesti vaja. Kuhu on raha vaja? Sellele vastavad taas ministri härrad ja prouad: Raha läheb reservi. Et siis lehm, mis iga päev piima annab - vahetatakse osaliselt sularaha vastu esikukapis, mis ei kasva ja mida inflatsioonirotid närimas käivad. Tundub loll mõte?  Milleks see? Ilmselt sellepärast, et Jürgen Ligi muidu veel rohkem viriseb, et eelarve pole tasakaalus. Üsna rumal põhjus sellepärast Sadamat maha müüa .. Aga samas kirjeldatud võimalustest kõige tõenäolisem.

Ei saa muidugi maha matta ka varianti, et lihtsalt sai purjus peaga kõrtsis (koalitsioonilepingus) lubatud ja nüüd pohmelliga on nagu piinlik ka öelda, et miks lubatud sai, enam ei mäleta.

Ega peamine küsimus polegi ainult selles, et miks otsus tehti, vaid pigem selles et valitsus ei soovi jagada informatsiooni tegelike põhjuste kohta.  Reformierakond ei protesteeri - kuna riigiettevõtete müük on ju tegelikult nende idee. Ajakirjandus ei protesteeri, kuna ei saa midagi aru? Rahvas ei protesteeri, kuna pole kedagi kes neile ütleks, et midagi haiseb ...

Riigikogu Katuserahadest

Alljärgnev mõtisklus on vastuseks Mart Helme ja Raimond Kaljulaidi kirjutistele Riigikogu poolt jagatavatest katuserahadest. Mõlemad poliitikut on esitanud küsimusi, millele ma käesoleva mõtisklusega üritan vastata. :

Mart Helme: katuseraha on nimetatud korruptiivseks ja hämaraks. Olen sellisele hinnangule kategooriliselt vastu!

Kaljulaid: ma ei saa aru, mis katuserahades nii jubedat on

Mart Helme rääkis oma kõnes: "katuseraha on üldse ainus viis ja võimalus, kuidas opositsioon saab riigieelarvelist raha meile sobival moel suunata.
Mina näiteks suunasin 5000 eurot ühe lasteaia pisiremondiks. See lasteaed ei asu üldse minu valimisringkonnas. Selle lasteaia direktor käis lihtsalt minu juures kurtmas, et kohalik võim ei ole neile pikka aega raha eraldanud. Kui mina selle 5000 eurot nüüd sinna suunan, siis mida ma valesti teen?"

Ja Raimond Kaljulaid küsib:  "milline võiks olla alternatiiv, sest nii või teisiti aetaks riigieelarvest välja vahendeid erinevate projektide ja asutuste toetuseks"

Kõrgesti austatud poliitikud on esitanud küsimused ja need vajavad vastust. Et vastata, peab alustuseks veelkord lahti rääkima Riigikogu rolli. Eesti riigi korraldus, mida kirjeldab ka meie põhiseadus, põhineb võimude lahususe põhimõttel. Mis siis lühidalt tähendab, et Riigikogu roll on mõjutada riigi arengut seadusloomega, valitsuse roll on tegutseda vastavalt seadustele ja kohtu roll on vaadata, et kõik riigis toimuks vastavalt riigikogu poolt kinnitatud seadustele. Mis on juhtunud riigikogu katuserahaga - katuse parandamiseks raha jagamisega võtab riigikogu liige endale rolli, mida tal ei tohiks olla. Ta hakkab tegelema täitevvõimu otsustega ja viib sellega tasakaalust välja kogu riigijuhtimissüsteemi. Miks see halb on? Riigi, nii riigikogu kui valitsuse, ülesanne on tagada kõigi võrdne kohtlemine ja luua selleks eeldused. On tehtud suur hulk tööd võrdse kohtlemise saavutamiseks: riigihangete kord ja kõikvõimalikud fondid ja sihtasutused, mis peaksid tagama võrdse ja mõistliku rahajagamise. Riigikogu katuseraha süsteemiga võtavad riigikogu liikmed fondide ja otsuseid tegeva komisjonide rolli isiklikult enda kanda. Ei mingit konkurssi - vaid ainuisikuline otsus. Ei mingit kontrolli oma sõpradele/tuttavatele/sugulastele raha jagamise üle. Käib mees mööda külasid ja otsustab, kellele anda raha ja kellele mitte. Üritamatagi tegelda suure pildiga. Üritamatagi mõista, mis on ühiskonnas valesti, et mingi külakooli katus vajab aastaid parandamist ja kedagi pole see siiani huvitanud.

Vastus Raimond Kaljulaidile ongi, et otsitud rahastuse alternatiiviks ongi kõiksugu riigi poolt juba ammu valmisehitatud struktuurid rahade taotlemiseks. Raha jagatakse valesti? Raha taotlemine on keeruline? Ikka on lihtsalt Helme käest pappi küsida, kui projekte kirjutada. Aga see just peabki olema riigikogu liikme kohustus - võidelda selle eest, et raha jagamist muuta lihtsamaks ja õiglasemaks. Ise Raha jagamise alustamine olemasolevate fondide asemel ei ole lahendus vaid pigem rikub seda süsteemi veelgi. 

Vastus Mart Helmele, et mida ta peaks tegema selle remontimata lasteaiaga: Rääkima ja suhtlema lasteaia direktoriga ja vallavalitsusega. Mõistma, mis on süsteemis valesti, et ei leita raha remondiks. Mõtlema selle peale, kus on süsteemis viga ja tooma välja kuidas seda süsteemi parandada. Kui põhjuseks on lihtsalt vallavalitsuse rumalus - looma otsedemokraatlikud mehhanismid vallavalitsuse mõjutamiseks ja kasutades oma riigikogulase autoriteeti rahva abil sundida volikogu otsuseid tegema. Teha valitsusele järelpärimine, et palju riigis veel selliseid katkiseid lasteaiakatuseid on ja otsida lahendust kõigile neile. Või kui ühel momendil tundub, et see kõik ei aita - et kas praegu enam ei jõua, või et ongi riigi seisukohalt ebamõistlik selle lasteaia remont – kasutada oma südant ja leida see 5000 EUR oma rahakotist või/ja kutsuda kaasa ka teisi annetama selle õnnetu lasteaia toetuseks. Jah, see kõik on oluliselt keerulisem kui niisama lihtsalt 5000 Eurot anda. Aga kui seda ülal räägitut kõike hästi ja südamega teha - paraneb sellest kõigest palju rohkem kui ühe lasteaia katus. 

Kui me siiski leiame, et riigikogu liikmete rahajagamine on õiglasem ja võimude lahusus on oma aja ära elanud. Siis ehk võikski riigikogu töö välja näha sellisena, et nad üheskoos võtaks riigikassast vastavalt hääletustulemustele raha välja - avaksid oma leti Toompea platsil ja hakkaks seal küsijatele raha jagama. No nii riigikogu liikme oma õiglase sisetunde järgi. Nii võiks asendada sisuliselt kõik riigi valitsemise struktuurid - pensioniametist kultuurkapitalini. Ja raha jagamiseks jääks ka rohkem.

Jõudu ja mõistmist poliitikutele, et mõista paremini enda rolli ja võimalusi riigi paremaks tegemisel.